Puitbriketiga kütmisel tuleb olla ettevaatlik
Asjatundjate sõnul asendub vana turbabrikett aina enam kütteväärtuslikuma puitbriketiga, mille kütmisega tuleb olla ettevaatlik.
Eestis on müügil kahe kujuga puitbriketti: kandiliste ja ümarate tükkidena. Kandiline puitbrikett on mahult enamasti suurem ja tihedamini kokku pressitud. Seetõttu on seda raskem süüdata ning see põleb mahedama leegiga. Kandilise puitbriketi eelis on põlemisaeg ja kompaktsus ladustamisel. Tavaliselt on seda tüüpi brikett pakendatud kümnekilostesse pakkidesse. Kandiline puitbrikett sobib paremini pliidi alla ja kaminasse.
Ümar, vorstikujuline puitbrikett on seevastu natukene väiksema jõuga kokku pressitud. Selle eeliseks on kergem süttimine ning küllalt kiire ja terav kuumus. Miinusena põleb see ära tunduvalt kiiremini ning jätab kuumuse salvestamiseks vähem sütt.
Ümar puitbrikett sobib paremini puukateldesse ja ahjudesse. Ümarat puitbriketti müüakse 9,5–30-kilogrammiste pakkidena.
Puitbrikett erineb samuti kvaliteedi poolest. Briketi kvaliteet oleneb sellest, kuivõrd kuiva toorainet on selle tootmisel kasutatud ning millist liiki puudest on saepuru tehtud.
Puitbriketi kütteväärtus on suurem kui küttepuudel või turbabriketil. Kütteväärtuselt võrdub tonn puitbriketti nelja ruumimeetri kuiva lepa küttepuudega.
Pressitud puitbrikett ei sisalda vastupidiselt eksiarvamustele lisaaineid, vaid seda hoiab koos puidus sisalduv looduslik liimaine – ligniin.
Kulub kõvasti vähem
Kuna puitbriketi kütteväärtus on mahu kohta väga suur, tuleb kütmisel olla ettevaatlik. Puitbriketi kütteväärtus on 18–20 MJ/kg, kuupmeeter puitbriketti kaalub umbes tonni.
Rusikareegel briketiga kütmisel on, et seda tuleks küttekoldesse panna kolm-neli korda vähem kui halgusid. Nii saavutatakse küttepuudega sisseharjutud soojusenergia hulk. Halgudega sama koguse briketi kasutamine teeb suure tõenäosusega liiga küttekoldele, eriti metallist küttekoldele. Kuumus läheb lihtsalt liiga suureks ning metallosad võivad järele anda.
Briketi süütamiseks on vaja kaua põlevat süütematerjali, kõige parem on selleks kasutada spetsiaalseid süütetablette või kuivi puid. Süütamine õnnestub paremini, kui jätta briketitükkide vahele piisavalt õhku. Kui brikett on juba põlema läinud, siis õhku mitte peale lasta. Nii põleb brikett väiksema leegiga ja kauem.
Brikett põleb ühtlase leegiga, ei paugu ega praksu – seega puudub lahtise tulekolde puhul oht, et sädemed välja lendaksid. Puugaasikatlas tuleks põletada briketti koos puudega, kuna seal ei pruugi brikett üksi toimida, sest saepurust on suur hulk gaase välja läinud.
Briketti võib spetsialisti kinnitusel kasutada kõikides küttekolletes. Mitmed spetsialistid soovitavad saunaahjudes kasutada puitbriketti halgudega segamini.
Puitbriketi müüjate sõnul on selle kasutamine ja ladustamine mugavam, sest see võtab kolm-neli korda vähem ruumi kui sama kaalukogus küttepuid. Puitbrikett määrib vähem kui turbabrikett. Samuti jääb briketist küttepuudega võrreldes järgi mitu korda vähem tuhka.
Turbabrikett on juba pisut eilne päev, aga sellegipoolest seda veel vanast harjumusest kasutatakse.
Kui koos puitbriketi või halgudega kasutada turbabriketti, on väga oluline, et tuli süüdataks kaminas pealt.
Väga paljud inimesed ei tea, et tegelikult soovitatakse ka ainult turbabriketti kasutades pigem pealt süüdata, kuigi süüdatakse tavaliselt ikka alt.
Alt süüdates läheb kuumus briketist läbi ja puidust tekib nii palju puugaasi, et see ei jõua ära põleda. Puugaas läheb korstnast välja ja saastab õhku.
Turbabriketti sobib kasutada kahes kohas. Esiteks sobib see ahju, millel ei ole leektorusid, sest turbal pole pikka leeki. Enamikus Eesti kodudes on kasutusel need kõige odavamad malmahjud, kus ei ole ka leektorusid. Teiseks on päris palju alles veel pliite, mis ehitati spetsiaalselt turbabriketiga kütmise jaoks.
Turbabriketi kütteväärtus on puitbriketi omast väiksem, ent sellega kütmine on igal juhul säästlik. Elekter läheb maksma sama palju , kui see küte üldse kokku.
Turbabriketti toodab Eestis veel ainult Peat Mill.